Mul jäävad kirjutamisse ikka jube pikad vahed. Ei midagi enneolematut. Samas toimunud on küll suht palju. Kui aasta eest olin veendunud, et mitte iial ei saaks minust ja ühest tüdrukust mingeid sõbrannasid, siis nüüd mõtlen, et miks ometi oli eelmise aasta detsembris kogu see jama, mis mul viga oli?

Aga sel teemal puhuvad uued tuuled ja nagu öeldud – et uus saaks alata, tuleb vana lõpetada. Nii ta siis on vist läinud jah – kogun kuulsust hateritega, aga fish given – zero.

Aga teades mind, ei jää see lugu niisama seisma. Või vähemalt eile ei jäänud (kui võtta arvesse, et eile alustasin postituse kirjutamist ja täna on 29 juba) – mis tähendab, et igaüks topib oma nina teiste inimeste suhetesse?

Mis siis veel? Nooo Talveball oli. Muidu päris tore, aga kuna mu kaaslane oli nii hädine (ei muidu täitsa tore tüüp vms, aga haige lihtsalt), tuli ta hiljem ja läks ta varem, seega… olin seal Heliga ja Miku oli niisama natuke aega olemas, et juttu ajada ja kallistada, kui mossitasin ja pilti teha. Mis kõige üllatavam – ta enda soovil.

Hea seegi, et Artur ja Mats seal olid, muidu oleksin vist terve õhtu niisama istunud ja mossitanud. Või okei, siis ma ei mossitanud, kui Marksiga ta naabripoissi fännasime, sest… hea muusika ju ometi.

Ballil käidud, vedasin järgmisel hommikul end suure surmaga kooli, õnneks oli päev lühike: viis tundi ja kooriproov, aga masendav siiski. Lõpuks ei jõudnud ma veel bussile ka, et kooli tagasi sõita õhtul, seega no luck. Magasin vist kodus ja torisesin niisama. Või siis mitte päris, kuna elu oli jälle ebaõiglane… see tähendab, inimesed olid. Aga mis parata.

Siiiiiis tuli neljapäev, mis tähendas kaheksase bussiga linnaminekut ja jõulunäidendit. Vist oli success, arvestades tagasisidet. Lisaks tehti mulle kompliment näitlejaande kohta (milles ise kahtlen ja mille kohta Mihkel ütles: “Sina???? Näitled???????”) ja kõik sujus kenasti, kuna ma suutsin pärast mitte komistada ja valutavad jalad kannatasin ka välja.
Kõndisime Heliga Selverisse, kus kohtasime Arturit ning üsna pea jätkasime teekonda linna poole. Käisime Tegelaste Toas, Tauri rääkis tähtsaid jutte, kuna ma sujuvalt koosolekuid skippinud olen. Kuulnuna, mis tal oli öelda SJG õpilasesinduse, koosolekute ning väitluse kohta, läksime Heliga jõulukingijahile. Kahju, et ma sellest enam midagi ei mäleta, mida me rääkisime – tean vaid, et olin surmväsinud. Ja kulutasin meeletult. Ehk siis lisaks emme-Toomase-Marieli-Markuse-Mihkli kingitustele pidin esimese ettejuhtunud kleidi ja kõrvarõngad ostma endale – milleks hoida raha alles? Kahju ju, kui niisama pangakaardil või rahakotis seisab. Või purgis, hahaha.

Agaaaaaaaaa jep. Ma ei oska midagi öelda selle kõige kohta. Reede oli juba natue huvitavam. Nimelt leppisime Triinuga mingi aeg kohtumise kokku. Kuna emmel oli vaja kingitusi ostma minna, ei sobinud päevane aeg. Õhtu seega. Emme viis mu Sultsi, kuna lugesin välja, et bussid ei käi (hetkel loen, et kõik sõidavad… my bad või siis oligi seal mingi hüperkant) ninnnng linnas sain esialgu Heliga kokku. Läksime raamatupoodi, seal ühines meiega Triinu. Käisime Rimis ja Statoilis jaaaaaa ootasime Heli bussi natuke aega ning siis läksid meie teed lahku. Ma kirjutan nii igavalt, et endalgi hakkab halb juba. Noh, igatahes kujunes see õhtu selline, et kiitsin Triinu pool nende kuuske, siis tegime natuke piparkooke, mis paksuks läksid ja ära kõrbesid (osad), aga olidki niimoodi paremad, Triinu kiusas oma õde, traumeeris mind… Ja siis tegime sõjaplaani, mis kujunes selliseks, et rikkusin ta teised plaanid. Ja siiiis… noh, sõdisime Mihkliga mõnda aega, kui ta mulle võtmed ja pidžaama tõi ja… ee… külmetasime tükk aega väljas. Olukord muutus vähe leebemaks ja siis läksime Triinuga Rimisse ja kunagi tuli veel hilisem õhtu ning ühtäkki oli hommik.

24. detsembri hommikul seega jalutasin tööle, enne käisin Rimist läbi, et midagi head kaasa osta. Poes (seal, kus ma töötan st) eriti palju vist rahvast ei käinud, seega kudusin salli ja kui lõpuks Mihkel tuli, vahtisime temaga tõtt ja rääkisime juttu ja vaidlesime ning ei vaielnud ja arutlesime, kes need anonüümsed stalkerid on ja mis jahimaadel Mihkel rändab siis kõike arvestades.  Soovisime häid jõule kah ja varsti saigi mul tööpäev läbi. Miku isa tõi mulle kommikarbi ja sõidutas mu koju. Teel rääkisime elust ja inimestest. Ülikhuul.

Kodus eriti olla ei saanudki, kuna ema oli just vanaemale järele minemas, et surnuaial ära käia ja otsustasime ka kirikust läbi astuda. Rahvast oli palju ja kuigi kaua me seal ei viibinud, kuna kasuisa ja lapsed olid kodus ja ema oli mures, kas see ehk mingit vingumist ei põhjusta.
Surnuaed oli kena, nagu ikka. Naljakas oli, et tahtsin ise küünla põlema panna, õigemini mitte vaid ei tahtnud, vaid tundus, et pean.

Kodus tegime emmega päkapikku ja kui vanaema siia toodi igasuguste vahepealsete viguritega, hakkasime sööma. Mu puhul nädala tipphetk, sest viimati enne 24ndat sõin NORMAALSELT 18nda õhtul, kui Heliga Tegelastes käisime.

Iiiigatahes kingitused olid mõnusad ja venna unwrappis pakke nii nagu Ameerika filmides tehakse.

Kingitused, nagu öeldud, olid mõnusad (mul vanaema oma ikka veel pooleli, oih) ja soojad ja mingi aeg tuli tädi pere meilt läbi, laulsime Maarjaga ja mängisime klaverit ning ühtäkki pidid nad juba lahkuma – ülikahju, nii mõnus oli sedasi, et võtame mingi suvalise loo ja siis lihtsalt.. laulame ja kõik on tore .

Ja jõululaupäevast edasi midagi väga ei toimunud. Elekter oli kolm päeva ära, mina elasin vanaema pool ja käisin tööl ning püüdsin aru saada, miks mu endine klassivend mind välja kutsub; kudusin salli, müüsin kaupa, käisin Mikuga söömas; Triinu käis mulle šokolaadi toomas, Heli istus ka minuga ja jõime teed ja siis eile läksimegi pärast tööd tema poole ning rääkisime kõigest, mis rääkimata on ninnnnng… olime kaua ärkvel ja nägime imelikke unenägusid, kui lõpuks uinunud olime.

Kaklesin hateriga, otsisin Mihkliga poolprivaatset kohta, põgenesin tuttavate tüdrukute eest, kes mulle liiga teha tahtsid, kandsin imelikke riideid, vaatasin CSI asemel FBI-d, sain klientidelt sõimu… ja üldjoontes ongi kõik. Rääkisime veel Heli ja Tiiviga sellest, kui tore oleks Inglismaal ning et Helile meeldib agulielu. Unenägude lühikokkuvõte tehtud. Harašo.

Need unenäod on mul nii imelikud, et ilmselt läheb kõik täide jälle jah.

Aga aitab kirjutamisest, ses suhtes, et midagi tarka mul öelda polnud, ehk jään ootama, millal Heli enam ei mängi ja Mihkel ka jalkalainelt naaseb ning seni otsin endale tegevust… kudumise näol?

Naljakas, kui ennast täis inimesi on olemas.

Kevad võiks olla.

Tsau.

Eile hoidsin õde, sest venna oli külla kutsutud ja ta jäi sinna ööseks. Pärast kingašopingut jõudsin koju poole seitsmest ning kui ema pool kaheksa lahkus, oli õeraas vaid poolteist tundi veel ärkvel ehk sain varakult rahu. Istusin niisama teleri ees, märkasin, et History’s oli “Praha kevad” (mida vaadata ei jõudnud ) ning… olin. Päris kaua. Kella poole kaheni vist.

Täna oli äratus kell seitse, aga miski mu sees arvas, et ärgata tuleb juba kuus läbi midagi ja seejärel närvilise tundega poolunes lamada.
Viimaks ärkasin, pesin pead ja sõin ja majandasin nagu ikka ning kui tuli aeg joosta bussile, taipasin, et ema on ärkvel. Läbirääkimiste tulemusena nõustus emme mind Sultsi sõidutama, et ma ei peaks poole üheksast kümneni tühja passima.

Tööpäev oli tore, inimesi käis poes omajagu. Imelik on aga, et mu telefon ei toimi seal peaaegu üldse.

11. dets

… Seega nii juhtuski, et mul ei olnud võimalik Mihkliga ühendust saada. Paraku aga pidime kokku saama. Ootasin väljas ja püüsin helistada, kahjuks see ei õnnestunud. Otsustasin siis, et lähen poodi ning eks siis näha ole, mis juhtuma hakkab. Astusin paar sammu ja nägin, et Mihkel kõnnib mulle vastu. Ta pakkus välja, et võiksime Lokaali minna. Jutustasime veidi, kuid otsustasime üsna pea lahkuda.
Siinkohal tahan öelda igasugustele vihjajatele, et hoidke oma nöbininad enda asjades. Mis iganes teil minu või Mihkli vastu head või halba on, saate seda omavahel ka arutada. Ka otse meile ütlemine pole  keelatud, aga väga lame on teha nii, nagu oli

Igatahes tormasin veidi mööda Tartu tänavat ning Mihkliga kontakteerumine ebaõnnestus taas. Jooksin tööle ja helistasin sealt. Siis saime kokku uuesti ja jalutasime päris pikalt mööda linna ringi, kuni mu jalad enam ei kandnud ning juuksed-riided läbimärjad olid. Jäime bussi ootama, kuid mul õnnestus sellest maha jääda, kuna polnud mingit tahtmist bussijuhilt peapesu saada.

Läksime Miku poole ja vaatasime jalkat ning tulin järgmise bussiga koju. Kohtusin bussis Merlyniga, kellega arutasime maailmas toimuvat. Kodus oli muidu päris meeldiv, kuna mind ootas palju head sööki ja kõik oli suht rahulik jaaaa uni tuli ka suht ruttu ehk kui ma 00:36 kirjutasin Mikule, et kehv on olla ja tema vastas 00:37 ning 00:54 midagi, nägin seda alles 1:45. “Sa oled vist magama jäänud. Ma lähen ka.”  Hahhahaa

Tänane on üpris kummaliselt möödunud alates pärastlõnast. Hommikul oli täditütar meil, kes siin õde-venda hoidis ja jõuluballiks kleiti otsis. Lahe on pöörata inimesi sinise kleidi ja punaste kingade usku.

Aga jep, õppida ma ei suuda ja midagi ei taha teha eriti, võiks suvi olla juba. Või kui rääkida varasemast, siis näiteks järgmine laupäev oleks kena. Või aastavahetus, kui kõik läheb plaanipäraselt.

Mis siis veel. Hull nädal tuleb: 2 bio tööd, 2 ajaloo tööd, raamatu töö, 2 matemaatikat ja füüsika ning inglise keele järeleksam ja… esialgu vist kõik. Päris hirmus. Solfiks ja klaveriks ei jäägi aega nagu. Cool story. Hea, et kooli TEGELIKULT päris vähe jäänud on.

Mul pole ikka midagi head öelda. Mu õde väidab ikka veel, et ta nimi on Mõmmi.

Varsti, see on juba 20. detsembril kell 19, toimub CRJG-s Talveball, kuhu on oodatud kõikide koolide õpilased alates 8. klassist. Et siin reklaami teha. Pange siis maskid ka ette või kaabud pähe või olg lihtsalt ilusad. Mul on kleit olemas ja täna Mihkel aitas mul kingad ka valida. Ema läks peole ja pani jalga need. “Saan need sisse käia su jaoks, äkki siis ei suru varbale.” – noh,  jah .

Mm… eee… Tööl olen kah natuke käinud…

Ja muusikakooli jõudsin üle mitme nädala… ja seegi oli selline… keskpärane. Klaveritunnis arutasime võimalusi, kuidas muusika õppimist jätkata (muuseas soovitas klaveriõpetaja mul Kunstiakadeemiasse minekut kaaluda ) ning mängisime veidi ja seejärel läksime kontserti kuulama. Võiksin mõndagi kiita ja samas laita ka ning… ok, jäägu see sinnapaika.

AAAAAA ja Heli käis ju kodus! Olime siin ja tsättisime mingite tüüpidega… ja omavahel ka. Igatahes mul oli meeletult kahju, et meid tüütasid mu õde ja vend ning et ma nii kohutavalt väsinud olin. Väsimus oli nii suur, et kui Heli mulle öösel midagi rääkis ning ma esialgu kaasa mõelda suutsin, siis ühel hetkel jäin magama ning piinlikkusega pean tunnistama, et ma ei suuda enam meenutada… Lisaks kui ta öösel üles ehmus, arvates, et ei ole minu juures, rääkisin talle midagi. Mäletan ise ka, et rääkisin. Enda arust ma küsisin vist, kas kõik on korras ja kas ta rahunes. Ta küsis: “Mida?” Kordasin oma mõtet. Ta ei saanud ikka aru. Siis mõistsin, et küllap ta nüüd taipas, et on minu pool ja et kõik on okei ning ütlesin, et vahet pole, jääme magama. Hommikul selgus, et olin püüdnud teha tarka nägu ning rääkida midagi riiulitest ja positiivsest vahest… Eks ikka juhtub.

Tegelikult mul oli mingi asjalikum mõte küll päevapoole, aga las ta siis jääb.

Lumi on mõnus ja Statoili burger liiga kuiv.

Head ööd.

Name a lyric from the song you’re listening to?
Hetkel ei kuulagi midagi.

Anyone of the opposite sex been on your mind lately?
Oh, jaa!

Do you like long hugs?
Absoluutselt jah.

What mood are you in right now?
Täitsa okei tuju on, ei rõõmus, ei kurb (veel?).

Has anyone put their arms around you in the past 5 days?
5 päeva, see on siis… Arvutan… Vist väga napilt saan jah öelda.

When was the last time you sang an entire song?
Täna laulsime muusikas päris palju… “Sa ütled mulle päikene” ja “Kodus” vms ja “Taas punab pihlakaid” ja… noh, ma ei tea. Mitu korda laulsime igatahes.

What was the last thing you had to drink?
Ma ei PIDANUD piima jooma, aga just nii ma tegin. Keegi vist pole sundinud mind midagi jooma. )

Who was the last person you watched a movie with?
Mm… Peaaegu ei vaatagi filme ju… küllap see Mihkel oli, kellega viimati vaatasin.

Who are you texting?
Hetke? Mitte kellegagi.

You see a shooting star, do you make a wish?
Jah, juhul, kui mu mõistusesse õigel ajal jõuab, et täht langes. Peakski mõnikord aega võtma ja neid vaatama minema, see oli ju… ammu, kui Paala järve ääres üks langes mu nähes. Siis ma ei jõudnud aru saadagi, et soovima peaks.

Latest you stayed up in the past week?
Möödunud nädalal? Eks ta mingi üheni vist oli, ei reedel ega laupäeval polnud erilist jaksu kauem olla. Või olin reedel siiski?
Have you been taken to the emergency room in an ambulance?
Ei.

Is tomorrow going to be a good day?
Neljapäev on hea päev! (Selle ja eelmise kohta tuleks kolm korda üle vasaku õla sülitada ilmselt) Aga kammoon. Kolm tundi (mate-füsa-füsa -.-), siis läheme vaatame filmi ning veel hiljem läheme “Luikede järve” vaatama.

Do you know your mom’s maiden name?
Jah.

What did you have for dinner last night?
Ee… Mulgiputru äkki?

Do you have any weekend plans?
Tahaks Heliga kohtuda, aga paraku teoks see vist ei saa, kuna töötan reedest pühapäevani. Ei teagi kas olla kurb või rõõmus, sest Heliga kohtuda oleks tore, aga samamoodi meeldib mulle tööl kah käia.

Are you wearing matching socks?
Üldjuhul küll, hetkel olen paljajalu.

Would you rather wash dishes or dust furniture?
Nõudepesu raudselt.

Do you know how to read music?
Noodist lugemine on mul küllaltki tugev külg, võin  uhkusega öelda. Esimene klaveriõpetaja kah kinnitab, kuna kõik muu oli täielik jama . Praegunegi on vist rahul .

Do you get nervous when someone is angry and yelling around you?
Yelling around me? Ee… Noh, mõne inimese puhul kindlasti. Nervous ja ise kah parasjagu vihaseks vist.

Who did you make plans with today?
Mariga leppisime kokku, et istume homme koos.

What smell reminds you most of summer?
Tavaliselt see vihmajärgne lõhn vist, samas meeste MEXX Black kah natuke .

Could you ever be friends with someone who hurt you before?
On ette tulnud küll ja pole probleemi olnud.

When in a car and you’re at a stop light or something, do you look at people?
Raske öelda, ilmselt küll. Mis ma sellest punasest ikka vahin .

Do you plan on moving soon?
Unistan, aga ei planeeri midagi. Kuigi ega see ülikooli-minek enam mägede taga pole, eks need plaanid kah teha tuleb.

Have you ever said something and then regretted saying it after?
Jah. Näiteks tänagi kahetsen eile öeldut. Mõtlesin tööl olles, et imelik on nii teha, et kas ma siis tegelikult mõtlen selliseid asju, kui neid kurja või kurvana ütlen. Ja ei pea isegi alati kuri või kurb olema, piisab sellest, kui mingites teatud olukordades kas liiga palju räägin või luban.

How many piercings do you have?
Kahe kõrva peale kokku kolm kõrvaauku ja naba külge saan kah neete riputada.

Would you be able to date someone who doesn’t make you laugh?
Ei, aga samas mind NAERMA panna on üpris keeruline. Aga… ei. Mõttetu ajaraiskamine.

If you were able to be the opposite sex for a day, would you go for it?
Absoluutselt teeksin seda.

When you think of the rainbow, what pops in your head?
Unenägu poolikust vikerkaarest, unenägu valgest vikerkaarest ning tänane vikerkaar Jaani kiriku taga (Aida poolt vaadatuna).

How long does it take you to shower?
Vist nii umbes 30-45 minutit, kui väga kiirustan, saan ehk 15-20 minutiga hakkama.

Have you ever walked on the beach at night?
Ei tea… Ei tule küll ette paraku. Või noh, õhtupoolikul küll olen v päikeseloojangu ajal. Öösel oleks toredam.

Have you ever been sent out of class?
Ei.

What’s the opposite sex form of your name?
? Ei kujuta ettegi. Raudselt misunderstandin praegu täiega, aga seebikates on need Lisandrod ja asjad.

Have you ever lost contact with someone you wish you didn’t?
Jah.

Do you have any secrets that no one knows?
Ma ei tea. Vist olen oma lähedasi väga usaldanud.

Did you talk to a complete jerk today?
Hahahahhahhaa, praegu ma ütlen ei, kuid kui mind valdaks hetkel mõne päeva tagused emotsioonid, ütleksin kindlasti jah. Ja siis jälle kahetseksin.

Has a girl sat on your bed before?
Kujutate ette, et isegi maganud mu voodis. Noh, näiteks ma ise.

Are you afraid to grow up?
Ei, ootan juba, et saaksin olla mingis õnnelikus abielus (kui see eksisteerib 21. sajandil) ja lastega. Küllap 18 aasta pärast soovin, et saaksin jälle laps või teismeline olla.

What do you think of Lady GaGa?
Ma ei arva tast midagi.

What’s the most important part of a relationship in your opinion?
Ausus ja armastus koos.

If you could pack up and move away right now, would you?
Jah. Hõivaksin linnas mingi armsa korteri või maja ja lihtsalt elaksin seal.

Do you have a best friend?
Jah.

What time are you waking up tomorrow?
Vist 6:20.

Have you ever done anything illegal?
Usun küll.

Was your New Years enjoyable?
Kõige-kõige ilusam vana-aastaõhtu üldse, hoolimata mingist sõnavahetusest, kui veel kodus olin ja FB-s kättesaadav. Pärast oli kõik nii armas!

Missing someone?
Jah, neid on rohkem kui üks.

Are you listening to music?
Ei.

Are you currently reading a book?
Mm… Ma peaks. Aga ei tee seda. Sorrrrrri.

Do you sleep with your door open or closed?
Uks kinni.

Think you will be in a relationship three months from now?
Ei arva midagi, milleski ei saa kindel olla ja midagi endale ette kujutada selle kohta on mõttetu.

Are you sober?
Jah.

Is it more common for you to follow your heart or your mind?
Kui muidu arvasin, et mõistust, siis nüüd leian, et mingil määral üht, mingil määral teist.

Who was the last person to blow you a kiss?
Venna vast.

Do you want to see anyone right now?
Ei.

Who’d you last tell a secret to?
Mihklile.

Who did you last talk to in person?
Emme

(Ott Arder)

No mida üldse – see luuletus sai just kolme minuti eest minu jaoks uue tähenduse. Kui seda kuu pärast ka niisuguse tundega loen, on see eriti… maagiline. Ma ei suuda seda uskuda. Hetkel tahaks ise kirjutada mõne ilusa rea.

Lähen kordan parem ajalugu.

K: “Hakkad kollaseks minema või?”