Another day, another… night

Taipasin just, et raske koolinädal on möödas ja veel raskem alles ees. Nädalavahetust pole veel olnudki…

Eile hoidsin õde, sest venna oli külla kutsutud ja ta jäi sinna ööseks. Pärast kingašopingut jõudsin koju poole seitsmest ning kui ema pool kaheksa lahkus, oli õeraas vaid poolteist tundi veel ärkvel ehk sain varakult rahu. Istusin niisama teleri ees, märkasin, et History’s oli “Praha kevad” (mida vaadata ei jõudnud ) ning… olin. Päris kaua. Kella poole kaheni vist.

Täna oli äratus kell seitse, aga miski mu sees arvas, et ärgata tuleb juba kuus läbi midagi ja seejärel närvilise tundega poolunes lamada.
Viimaks ärkasin, pesin pead ja sõin ja majandasin nagu ikka ning kui tuli aeg joosta bussile, taipasin, et ema on ärkvel. Läbirääkimiste tulemusena nõustus emme mind Sultsi sõidutama, et ma ei peaks poole üheksast kümneni tühja passima.

Tööpäev oli tore, inimesi käis poes omajagu. Imelik on aga, et mu telefon ei toimi seal peaaegu üldse.

11. dets

… Seega nii juhtuski, et mul ei olnud võimalik Mihkliga ühendust saada. Paraku aga pidime kokku saama. Ootasin väljas ja püüsin helistada, kahjuks see ei õnnestunud. Otsustasin siis, et lähen poodi ning eks siis näha ole, mis juhtuma hakkab. Astusin paar sammu ja nägin, et Mihkel kõnnib mulle vastu. Ta pakkus välja, et võiksime Lokaali minna. Jutustasime veidi, kuid otsustasime üsna pea lahkuda.
Siinkohal tahan öelda igasugustele vihjajatele, et hoidke oma nöbininad enda asjades. Mis iganes teil minu või Mihkli vastu head või halba on, saate seda omavahel ka arutada. Ka otse meile ütlemine pole  keelatud, aga väga lame on teha nii, nagu oli

Igatahes tormasin veidi mööda Tartu tänavat ning Mihkliga kontakteerumine ebaõnnestus taas. Jooksin tööle ja helistasin sealt. Siis saime kokku uuesti ja jalutasime päris pikalt mööda linna ringi, kuni mu jalad enam ei kandnud ning juuksed-riided läbimärjad olid. Jäime bussi ootama, kuid mul õnnestus sellest maha jääda, kuna polnud mingit tahtmist bussijuhilt peapesu saada.

Läksime Miku poole ja vaatasime jalkat ning tulin järgmise bussiga koju. Kohtusin bussis Merlyniga, kellega arutasime maailmas toimuvat. Kodus oli muidu päris meeldiv, kuna mind ootas palju head sööki ja kõik oli suht rahulik jaaaa uni tuli ka suht ruttu ehk kui ma 00:36 kirjutasin Mikule, et kehv on olla ja tema vastas 00:37 ning 00:54 midagi, nägin seda alles 1:45. “Sa oled vist magama jäänud. Ma lähen ka.”  Hahhahaa

Tänane on üpris kummaliselt möödunud alates pärastlõnast. Hommikul oli täditütar meil, kes siin õde-venda hoidis ja jõuluballiks kleiti otsis. Lahe on pöörata inimesi sinise kleidi ja punaste kingade usku.

Aga jep, õppida ma ei suuda ja midagi ei taha teha eriti, võiks suvi olla juba. Või kui rääkida varasemast, siis näiteks järgmine laupäev oleks kena. Või aastavahetus, kui kõik läheb plaanipäraselt.

Mis siis veel. Hull nädal tuleb: 2 bio tööd, 2 ajaloo tööd, raamatu töö, 2 matemaatikat ja füüsika ning inglise keele järeleksam ja… esialgu vist kõik. Päris hirmus. Solfiks ja klaveriks ei jäägi aega nagu. Cool story. Hea, et kooli TEGELIKULT päris vähe jäänud on.

Mul pole ikka midagi head öelda. Mu õde väidab ikka veel, et ta nimi on Mõmmi.